
Louis ehk tütarlaps hüüdnimega Zero on ühel teisel planeedil elav noor aristokraat. Ta on maag, aga just mitte kõige andekam - seetõttu on ka tema hüüdnimeks Zero.
Igal maagil peab olema oma enda isiklik perekondlane ehk mõni maagiline olend (draakon või mõni muu eriliste võimetega loom), kes ilmub ühe riituse ajal ning kellega luuakse eluaegne leping.
Louis võlus aga enda perekondlasena kohale ühe selleks otstarbeks väga eriskummalise olendi - inimese, Saito-kun'i ning seda otse Tokyo südalinnast. Loomulikult läks see juhtum taaskord arvesse kui Louissi üks paljudest ebaõnnestumistest, kuid mis tehtud, see tehtud - perekondlasega loodud side on igavene ning teist korda seda riitust enam uuest läbi teha ei tohi.
Peagi hakkab aga selguma tõde. Saito-kun polegi mitte ainult pelgalt inimene, vaid legendaarne sõdalane Gandalfr ning Zero Louis polegi pelgalt ainult üks suur ebaõnnestuja, vaid hoopiski maagidest võimsaim, legendi staatuses void-maag.




Hoolimata sellest, et Louis karistab enda enda perekondlast pea iga vale teo eest, hakkab ta iga päevaga aina rohkem Saito'sse ära armuma. See vägivald on tal omamoodi tähelepanuvajaduse rahuldamine... ja Saito tähelepanu on Louis'i pealt tõesti üsnagi hajutatud, sest talle viskavad silme nii Louis'i klassikaaslased, teenijanna Siesta ning isegi Louis'i lähedaseim sõbranna, printsess Henrieta
Tegu on suurepärase animega, mida julgen soovitada nii igas eas meestele kui naistele. Seal oli kõike - ecchi stseene, originaalseid hirmnaljakaid kohti, armastust, petmist, sõprust, valu, pisaraid, kannatust ja surma, kättemaksu, andestust ja patsifismi.

Minu lemmik naistegelane selles animes oli printsess Henrieta. Alguses tundus justkui tegu olevat ühe tüüpilise printsessilikult pinnapeale tegelasega, kuid süzee arenedes hakkas tema tegelaskujusse ilmuma sügavust. Ta oli tüdruk, kes kandis suurt vastutuskoormat ning kes pidi peagi vaatama silma sõjakoledustele.
Henrieta austas ja usaldas üle kõige enda lapsepõlvesõbrannat Louis'it ja viimane omakorda täpselt sama innukalt jällegi printsessi. Louis ja Saito olid printsessi ainsateks lähedasteks sõpradeks. Henrieta tundis end kohustustest ja positsioonist tingituna niivõrd üksikuna ...ja siis see juhtuski, printsess armus ära Saito-kun'i. See episood, kus nad koos öö hotellis veetsid, oli üks ilusaimaid ja meeldejäävamaid kohti selles terves animes...


Päras anime vaatamist hakkasin ma otsima Zero no Tsukaima mangat. Selle leidmise asemel sain teada aga ühe üllatava fakti - nimelt põhineb see anime hoopiski ühel novellil ... ja sellest tingituna oligi sellel animel arvatavasti veidi teistsugune sügavus.
Üks naljakas koht, S2E1 2/3, kuni viienda minutini (võib olla spoiler):
Torrentid:


































